Erakonna avaldus PDF Trüki Saada link
Uudised - Uudised


AVALDUS

kavatsetava Eesti - Vene piirilepingu kohta

  

Eesti Vabariigi Presidendile

Vabariigi Valitsusele

Riigikogule

  

Eesti riik võideldi vabaks aastatel 1918-20 meie esivanemate vaimu ja verega. See vabadus ja omariiklus kinnitati igaveseks 2. veebruaril 1920 Tartus sõlmitud rahulepinguga Eesti Vabariigi

ja Vene Föderatsiooni vahel. Mainitud rahulepingu Artiklis III on selgesõnaliselt ja kahes keeles sätestatud ka riigipiir Eesti ja Venemaa vahel.

1920. aasta Tartu rahulepingut pole tänapäevani ametlikult tühistatud, s.t. ta on endiselt jõus.

Käesoleva avalduse eelmises lõigus mainitud riigipiir on kõikjal (v.a. tänapäeva Venemaal) rahvusvaheliselt tunnistatud.

Seega on 1920. aasta Tartu rahulepingus Eesti Vabariigi riigipiir oma idanaabriga täpselt määratud

ega saa seetõttu olla tänapäeval mõnede „reaalpoliitikute“ kauplemisobjekt või mis veelgi enam –

mõne reeturliku äri- või riigitegelase mängumaa.

Teatavasti on 5,2 % Eesti Vabariigi seaduslikust (=Tartu rahulepingu-järgsest) territooriumist –

vastavalt idanaabri leninlikule unistusele ja pärastisele stalinistlikule välispoliitikale –

jätkuvalt Vene Föderatsiooni valduses. Üksnes Petserimaalt on 74 küla elanikkond oma

kodukohast küüditatud, arreteeritud või mõrvatud. Vastuvaidlematult on tegemist inimsuse-

vastase kuriteoga, mis ei aegu ja mida me ei tohi unustada. Veelgi enam – Eesti Vabariigi aastal

1940 okupeerinud ja annekteerinud riigile tänapäeval lihtsalt niisama ära kinkida või

siinsete inimsusevastaste kuritegude eest „preemiaks“ anda.

Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu mõistab otsustavalt hukka juba ligi 20 aastat

kestnud diplomaatilise sõnademulina ja targutamise 1920. aasta Tartu rahulepingu ümber,

mille olemasolu ja kehtivust seni veel küll päriselt ei eitata, kuid milles kokkulepitut täidetakse

üksnes valikuliselt ja tavakodanikule arusaamatult. Kirjeldatud suhtumine õõnestab

eesti rahva usaldust oma praeguse valitsuse vastu, viies lõpuks välja võimaliku uue jüriööni.

Seoses esitatuga nõuab Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu Eesti Vabariigi presidendilt,

Vabariigi Valitsuselt ja Riigikogult selgeid ja ühemõttelisi vastuseid alljärgnevatele küsimustele:

1. Miks pole Eesti Vabariigi valitsus tänaseni reageerinud ega vastanud enam kui 12 000

kodaniku allkirjaga avaldusele, mis juba 22. märtsil 2005 esitati president Arnold Rüütlile ja

9. mail 2005 Riigikogu esimees Ene Ergmale seisukoha võtmiseks?

2. Miks jättis Eesti Vabariigi valitsus tühistamata välisminister Urmas Paedi kui Eesti riigi

volitatud esindaja allkirja kavatsetavalt piirilepingult, kui eelnevalt oli seda teinud

Vene Föderatsiooni välisminister Sergei Lavrov? Kas tõesti oli U. Paedi poliitiliselt kahjulik

käitumine kellegi poolt mõjustatud või isegi kuskilt kinni makstud?

3. Miks kerjab Eesti Vabariigi praegune valitsus Vene Föderatsioonilt uut piirilepingut,

alavääristades oma käitumisega nii eesti rahvast kui ka Eesti riiki? Millega põhjendab valitsus

seda, et 1920. aasta Tartu rahulepingus täpselt paikapandud idapiir (koos sellega ka

Eesti Vabariigi territoriaalne terviklikkus) eesti rahvale tänapäeval enam ei kõlba?

4. Mis saab edasi, kui Vene Föderatsioon laia žestiga kirjutabki uuesti alla käesoleva

avalduse punktis 2 mainitud „kokkuleppele“– ignoreerides seeläbi mitte üksnes

Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust, vaid ka kõike muud, mis sellega seostub

(okupatsioon, sovetiseerimine, asustuskolonisatsioon, inimsusevastased kuriteod jpm.)?

5. Miks ajab Eesti Vabariigi praegune valitsus eesti rahvale järjekindlalt puru silma,

avaldades, et „meil pole territoriaalseid pretensioone“, kavatsetav uus piirileping on

„mõlemale poolele kasulik“, „parandab meie ärisuhteid idanaabriga“ jms.

Palume ilma keerutamata selgitada, mis kasu saavad seesugusest „ilukõnest“ meil

nn. alusetult represseeritud, väljapoole praegust kontrolljoont jäetud Eesti Vabariigi

kodanikud, kui kavatsetud riigireetmine valitsuse tasemel tõepoolest toimub?

6. Praegu Venemaa valduses olevas Narva hüdroelektrijaamas toodab elektrienergiat

Peipsi-Pihkva järve vesi. Miks pole kõnesoleva rahulepingu Lisa III punktis 1 sätestatud

tingimusi Narva jõe hüdroenergia mõlemapoolsest kasutamisest ikka veel täidetud?

Toodetud elektrienergiaga saaks ju varustada vähemalt Narva linnagi.

7. Miks keeldub Eesti Vabariigi valitsus ja Riigikogu Vene Föderatsioonilt ikka veel

Eesti riigile ja rahvale ligi pool sajandit kestnud okupatsiooni, anneksiooni ja

kolonisatsiooni eest hüvitist nõudmast? Miks ei toeta Eesti Vabariigi valitsus selles

osas näiteks Leedu Vabariigi valitsust, kes okupatsiooni- ja anneksioonikahju eest

Venemaalt pidevalt kompensatsiooni on nõudnud?

Elavaks meeldetuletuseks Eesti Vabariigi presidendile, Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule

on kaks, juba eespoolmainitud 2005. aastal esitatud avaldust, mis kehtivad ka tänapäeval,

kuid on jäänud hüüdjaks hääleks kõrbes. Tegelikult väljendavad kõnealused allkirjad

üksnes murdosa eesti rahva tõelisest tahtest.

Kuna seitsme aasta vältel pole ei Eesti Vabariigi presidendilt, Vabariigi Valitsuselt

(välisminister Urmas Paet) ega Riigikogult 2005. aasta pöördumistele vastust saadud,

nõuame mainitud instantsidelt isiklikku kohtumist siinpuudutatud valuliste probleemide

arutamiseks ja neile lahenduste leidmiseks.

Tartus, 20.oktoobril 2012 Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu juhatus