Üldosa
Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu (edaspidi EVP - PK) on eestluse aateid
-
kandev erakond, mille eesmärgiks on Eesti Vabariigi arendamine ja hoidmine
järjepidevusel põhineva rahvusriigina. EVP - PK taotleb inimesekeskset,
seejuures eestlaste kui põhirahvuse riikliku arengu huve tagavat sotsiaalse
turumajandusega õigusriiki, milles majanduslik ja ühiskonna poliitiline programm
on ühtne kõigile.
Programmi põhialuseks on igaühe sotsiaalne panus ja sotsiaalne õiglus,
võistlus ja solidaarsus, individuaalne vastutus ja ühiskondlik kindlustatus
vastastikuses põimingus. EVP - PK toetab eraomandust, isiklikku algatust ja
tegevusvabadust kooskõlas rahvusliku ning ühiskondliku vastutusega.
Eesti Vabariigi majanduse aluseks on hea ja aus töö. Töö ja töötajate
väärtustamine peab olema Eesti Vabariigis teostatava poliitika üks nurgakivi.
Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu nõuab Eesti Vabariigi territooriumil
(kaasa arvatud okupeeritud Petseri maakonna ja Narva taguste alade)
rahvusvaheliselt tunnustatud ja Eesti Vabariigi Põhiseadusega
tagatud inimõiguste austamist.
Eesti riiklus
-
EVP - PK toetab kehtiva põhiseaduse muutmist koos seadusandluse
loomisega, mis võimaldaks Eesti Vabariigi presidendi otsevalimist ja
Riigikogu liikmete otsest isikuvalimist neist valimisringkondadest,
millistega nad on sotsiaal-majanduslikult seotud.
EVP - PK on seisukohal, et Eesti Vabariik on järjepidev, sest okupatsioon
ei saa õigust luua ega muuta. Nõukogude okupatsiooni ajal kehtestatud
Eesti riiki puudutavad õigusaktid tuleb kuulutada õigustühiseks.
-
Eesti rahva vastu toimepandud genotsiid ja aegumatud inimsusevastased
kuriteod ei ole õigustatavad okupatsiooniaegsete seadustega.
NLKP, EKP, KGB ning kõik teised rahvavaenulikud struktuurid tuleb kuulutada
kuritegelikeks organisatsioonideks.
Süümevande kehtivus peab olema seadustatud tähtajatuna ning kõik
selle seaduse rikkujad tuleb võtta riiklikult vastutusele tagasiulatuva jõuga.
-
EVP - PK on seisukohal, et Eesti rahvale vaenulikes struktuurides töötanud
isikuid ja neid, kes on seotud panganduse afääridega, korruptsiooniga ning
kes on põhja lasknud meie rahva- ja põllumajanduse, ei tohiks valijad valitavatele
ametikohtadele valida.
-
Rahvuspoliitika
-
Eesti Vabariigi rahvuspoliitika aluseks on kodakondsusseadus,
milles kodakondsuse saamise tingimused ja kodakondsuse saajate kvoot
peavad olema rangelt määratletud.
EVP – PK taotleb vastavate seadusmuudatuste sisseviimist.
-
Neil aladel, kust eestlased okupatsiooni ajal välja tõrjuti, tuleb soodustada
nende taasasustamist eestlastega ka majanduslike vahenditega.
-
Välismaise päritoluga KGB-lased, reserv- ja erusõjaväelased, sõjaväe-
pensionärid ja nende perekonnaliikmed ning muulastest kriminogeenne element
peavad Eestist lahkuma. Välismaalastesse tuleb suhtuda kui võõrtöölistesse,
kellele antakse Eesti Vabariigis elamise luba ainult põhjendatud vajadusel.
Kolonistidele ei tohi anda õigust omandada Eestis maid ega kinnisvara.
-
Eestis enne okupatsiooni (16. juuni 1940) elanud teistest rahvustest
Eesti Vabariigi kodanikele ja nende järglastele säilib Eesti kodakondsus.
Nimetada 14. juuni riiklikuks töövabaks leinapäevaks, genotsiidiohvrite
mälestuspäevaks.
Riigi – ja kodanikukaitse
Riigikaitse tagatakse aktiivse välispoliitikaga, koostöös rahvusvaheliste
organisatsioonide ja kaitsestruktuuridega. Eesti julgeoleku ja riigikaitse kindlaks
tagatiseks on kuulumine NATOsse. EVP - PK toetab üldist kaitseväekohustust.
EVP - PK taotleb ühist Baltimaade sõjalise kaitse tõhusamat organiseerimis
ja arendamist tänapäevastele nõuetele.
Võitlus kuritegevusega peab olema resoluutne. Siseministeeriumi ametnikelt
tuleb nõuda laitmatut lojaalsust Eesti Vabariigile.
Ebaausad ametnikud kuulugu kohesele vallandamisele koos neilt õiguste
äravõtmisega edasiseks tööks mistahes riigiasutustes.
Majanduslikud kuriteod tuleb seaduslikult tunnistada aegumatuiks ning
tagasiulatuvalt karistatavaiks. EVP - PK peab vajalikuks majanduspolitsei ja
Riigikontrolli töö tõhustamiseks nende poliitilise sõltumatuse, võimupiiride ning volituste
ja autoriteedi senisest mõjusamat määratlemist ja kindlustamist.
Kaitsepolitsei ja Riigiprokuröri tegevus tuleb normatiivselt viia kooskõlla tsiviliseeritud
maailma praktikaga. EVP – PK leiab, et Eesti Vabariigis tuleb luua kombluspolitsei.
Välispoliitika
-
Kõigil rahvastel on enesemääramise õigus maailma rahvaste peres ja õigus
vabadusele. Idanaabriga suhtlemisel tuleb lähtuda 1920. a. Tartu rahulepingust.
Heanaaberlik suhtlemine eeldab minevikus toimunud ülekohtu, s.o. fakti tunnistamist,
et NSVL okupeeris Eesti Vabariigi vägivaldselt. Tsiviliseeritud käitumine eeldaks
Eesti Vabariigi tunnustamist Venemaa poolt ja Eestile okupatsioonide ajal (1940-1991)
tekitatud kahjude hüvitamist, samuti avalikku vabandamist. See eeldab ka
hõivatud maa-alal tekitatud koosseisumuutuse kõrvaldamist ning riisumiste
hüvitamist. Läti Vabariigiga kui Eesti lähima naabriga ja kauaaegse
saatusekaaslasega tuleb arendada jätkuvalt häid suhteid, kaasa arvatud Valga -Valka
ning maapiiri küsimus ning merekaitse. Balti riikide koostöö vajab energilist ja realistlikku
juhtimist. Balti Parlamentide Assamblee töö vajab tõhustamist. Hädavajalik on jätkuvalt
arendada Balti riikide ühiskaitse alast koostööd. Välismajanduspoliitika peab jõuliselt
toetama Eesti kaubanduse edukate alade (nt. transiidikaubandus, otseinvesteeringud,
eksporttööstus) arendamist. Idaturul opereerimiseks jagub meil kogemusi ja oskusteavet.
Kuna Venemaa on meie kaubavahetust hakanud pidurdama topelttollidega, tuleb hakata
eelistama teisi idanaabreid ja ka kaugemaid riike.
-
Suursaatkondade ja neis töötavate inimeste arv vajab optimeerimist, riikide vahelised
suhted tõhustamist.
Maamajanduse ja regionaalpoliitika
-
Eesti maaelu ja küla märk on alati olnud talu, mis on püsinud läbi aegade kui
maamajanduse alus. EVP - PK eesmärk on muuta Eesti mahajäänud põllumajandusega
maast taas põllumajandussaadusi eksportivaks maaks. Maareform tuleb lõpetada ja
maa tagastada õigusjärgsetele omanikele. Maaelu taandareng ohustab otseselt eestluse
ja Eesti riikluse huve, mistõttu on hädavajalik luua maapiirkondadele arengueeldused.
-
Põllumajanduses peavad olema võrdsustatud nii era-, ühis- kui ka riiklik omand.
Kindel koht tuleb jätta majandamise eri liiki harudele (hobi- ja turismitalud, kalandus,
jahindus, aiandus, mesindus jne).
EVP - PK leiab, et metsamaterjali tuleb töödelda põhiliselt koha peal.
-
Töötlemata metsamaterjali väljaveole peab kehtestatama eksporttollid.
Metsahooldust tuleb teostada süstemaatiliselt ja selleks peavad olema avatud fondid
ja riiklikud abipaketid. Edukas põllumajandus on nii maaelu kui ka rahvusliku
julgeoleku üks peamisi tagatisi.
-
Põllumajandus peab olema rajatud ausale konkurentsile. Selleks tuleb kehtestada
tollitariifid sisseveetavatele toiduainetele, mis pärsivad kohaliku põllumajandussaaduse
tootmist ja suretavad kodumaist põllumajandust. Ühistegevus peab muutuma põllu-
majanduse oluliseks osaks 1940. aastaks kujunenud põhimõtete alusel.
Tuleb tunnustada endiste (kuni 16. juulini 1940 eksisteerinud) ühistute ja ettevõtete
õigusjärgsust oma varale, pidades silmas ühistegeliku vara jagamatuse põhimõtet.
-
Tuleb mõista ja anda toetust ka sinna, kust pole loota kohest kasumlikku tagasisaamist,
vaid saab loota maaelu säilimist. Vaja on riigi laenude abil taastada hüpoteegipangad,
milliste madalate intresside ja pikaajaliste laenudega oleks võimalik taastada eesti
põllumajandus ja säilitada mahepõllundust (talupõllu pidamine, ökoloogiline põllumaa
harimine ja elukeskkondne põllundus).
-
Tuleb toetada mahepõllumajanduse arengut ja igati propageerida Eesti omamaise
põllumajanduse toodangu kasutamist. Tuleb seadusega keelata riigi rahadega osta
välismaist toodangut, kui Eestis toodetakse samasugust kaupa. Omanikuta maad
jäävad riigi tagavaramaaks.
Sotsiaalpoliitika
-
Kõigil inimestel on õigus sotsiaalsele turvalisusele.
-
Tuleb kindlustada ja toetada eesti perekonda ja kodu kui eesti rahva ning riigi
püsimise alust. Rahva sotsiaalne turvalisus algab perekonna turvalisusest.
EVP - PK äranägemise järgi peab riigi sotsiaalpoliitika tagama laste kasvatamise,
vanaduspõlve veetmise ning vajadusel haigete ja invaliidide hooldamise.
-
Lastele üldse ja noortele ning lastega peredele tuleb pöörata erilist tähelepanu.
Laste kasvatamine tuleb lugeda võrdseks palgalise tööga, nii et see tagaks
asjaosalisele sotsiaalse kindlustatuse.
-
Riiklik pensionisüsteem vajab põhjalikku revisjoni ja tänapäevastumist.
Pensioni arvestamise aluseks tuleb võtta tööaastad ja nende brutopalk.
Riiklik pension peaks olema pool keskmisest brutopalgast.
-
Riigiametnike palgatõusud tuleb siduda elukalliduse indeksiga.
Riigis kehtivad sotsiaaltoetused peavad tõusma vastavalt elukalliduse indeksile.
Invaliidide, represseeritute ja sotsiaalset abi vajajate piisavaks toetamiseks tuleb
kasutada nii riigi kui ka omavalitsuste ressursse.
-
Lähtudes põhitõest, et hea tervise ja haridusega rahvas suudab palju korda saata,
peab EVP - PK vajalikuks inimsõbraliku ja efektiivse tervishoiusüsteemi loomist,
millega tagataks kõigile elanikele ravi ning hooldus arenenud demokraatlike riikide
tasemel. Jätkata tuleb profülaktilisi meetmeid kõigi laste vaktsineerimiseks nakkus-
haiguste vastu. Tuberkuloosi, AIDSi ja alkohoolikute ning narkomaanide ravi ja
sellekohane järelevalve nõuab resoluutsust nende haiguste leviku tõkestamisel.
Era- ja riigimeditsiinile tuleb tagada võrdsed arenguvõimalused. Kõigile põhi- ja kesk-
kooli õpilastele, kes täidavad koolikohustust, tuleb võimaldada tasuta lõunasöök päevas.
-
Keskkonnakaitse on rahvatervishoiu üks tähtsamatest alustest.
Majanduse, eriti tööstuse areng peab olema ranges kooskõlas tervishoiu ja
töökaitse normatiividega.
Haridus, teadus, kultuur
-
Haridus peab olema eestikeelne ja – meelne, demokraatlik ning ühtlasi
avatud maailmakultuuridele.
Oluline rõhk tuleb asetada iseseisva mõtlemise ja loovuse arendamisele.
Kõigile tuleb tagada vähemalt 12-aastane kvaliteetne diferentseeritud haridus,
mis võimaldab inimestel edukalt osaleda riigi elus.
-
EVP - PK leiab, et kutsehariduse - ja täiendkoolituse süsteem vajab riiklikul
tasemel pidevat seiret ja profileeritust vastavalt tööturul valitsevatele vajadustele.
Kõrgharidussüsteemi toimimise peab riik tagama kõigile soovijatele, võimaldades
selleks piisavalt madala intressiga ja pikaajalisi õppelaene.
-
Erilist tähelepanu pöörata puuetega inimestele, et nad saaksid omandada neile
sobiva elukutse ja hariduse eluga toimetulekuks. Riigi toetuseta töötavad erakoolid
võivad valida õppekeele omal soovil.
-
Usuvabaduse põhimõttest lähtudes tuleb soovitada koolidel õppekavva võtta
üldharivaid religioone tutvustavaid teemasid.
Põhiseisukohad
1) Tugineme järjepidevusele 1918-1940 Eesti Vabariigiga ja tegutseme
Eesti iseseisvuse taastamise nimel.
2) Lähtume Eesti rahvuslikest huvidest ja geopoliitilisest asendist ning
lubame Eestil kuuluda ainult neisse rahvusvahelistesse liitudesse,
mis ei takista iseseisvust.
3) Rajame haldus- ja valitsemissüsteemi kodanike osalusele ning asendame
haldusvõimu kartellimehhanismid rahva võimule toetuva seadusandlusega.
4) Arendame välja vastupanuvõimelise riigikaitse.
5) Tagame riigis õiguskorra ja kodanike turvatunde.
6) Säilitame esivanemate pärandit ja paikkondlikke traditsioone ning hoiame
hariduse ja kultuurielu kõrget taset.
7) Peame hädavajalikuks rahvusliku maailmavaate aussetõstmist ühiskonnas ja
eesti rahva jätkusuutlikkust tulevikus.
8) Kindlustame kõigile ühiskonnaliikmetele võrdse kohtlemise ja võrdsed
võimalused ning väärtustame kodanike tervist.
9) Tõstame esiplaanile loodus- ja alalhoidliku elulaadi.
10) Kujundame tingimused heal järjel rahvuslikuks majanduseks.
11) Loome eeldused edukaks talupidamiseks ja maapiirkondade
iseseisvaks toimimiseks.
12) Taastame Eesti omariikliku raharingluse.
Aatekava on vastu võetud 12.juuni 2010 Suurkogul ja on lisana Programmile
Programm on redigeeritud ja kinnitatud 14.aprilli 2011 toimunud Suurkogul.
|